Ansipi unistuse täidaks fosforiit

Viimase 25 aasta jooksul on fosforiidi hind maailmaturul kolmekordistunud. See tõuseb koos rahvaarvu suurenemisega veelgi, sest suureneb toitainete tootmise vajadus, selleks on aga tarvis väetist. Eestis leiduva fosforiidi maailmaturu hind on mõõdetav miljardites dollarites, ületades mitmekümnekordselt riigieelarve. Eesti fosforiidivarud on väga suured, sellest ressursist jätkuks 2 miljardi tonni suuruse aastatoodangu juures ligikaudu 1000 aastaks. Kaevandamine võimaldaks luua umbes 10 000 töökohta.

Muidugi hakkavad meie riigitegelased kõva häälega kooris kurtma, et fosforiidi suurkaevandust pole võimalik rajada, sest selleks pole raha. Fosforiidi suurtootmise finantseerimiseks tuleks poliitikutel panna pead tööle.

Hoiuste raha aktsiatesse

Üks võimalus tootmist rahastada on eesti rahva pangahoiuste kasutamine. Raha hoidmine pangas ei ole inimestele kasulik. SEB ei maksa tähtajalise hoiuse pealt üldse intresse, Swedbanki tähtajalise hoiuse intressimäär on imeväike 0,4 protsenti. Seetõttu oleks pangas hoiustajatel väga kasulik osta fosforiidikaevanduse rajamise aktsiaid ja saada kõrgemat intressi.

Fosforiidi vajadus maailmas suureneb kogu aeg, seetõttu pole kaevanduse pankrotti karta, samuti mitte selle aktsiate väärtuse langust.

Selleks, et rajada Eestis fosforiiditööstus, on tarvis tööjõudu. Seda on vaja kohe. Meile on seetõttu igati kasulik Euroopa Liidu suunatud tööjõud, mille esialgseid elamiskulusid aitab EL katta. Need võõrtöölised võiksid talvel saada meie kaevandustes praktilisi kogemusi ja alustada kevadel fosforiidikaevanduse rajamisega. Olgu nad Eestis teretulnud!

Mineviku hirmud

Nõukogude okupatsiooni ajal toimunud fosforiidisõda hirmutas eesti rahva ja poliitikud nii ära, et uusi fosforiidikaevandusi ja –tööstusettevõtteid ei juletud rajada. Tollal taotlesid Moskva valitsustegelased Ida- ja Lääne-Virumaa venestamist, et seda hiljem Krimmi ja Donetski eeskujul alla neelata. Selleks kavatseti Rakvere ümbrusse rajada suured fosforiiditööstused, sest Lääne-Virumaa oli fosforiidivarude poolest rikas. Fosforiidi kaevandamine ja töötlemine nägi ette tuhandete tööliste sissetoomist Venemaalt. Selle suurvene šovinistide plaani nägid eesti poliitikud läbi. Nad väitsid, et Rakvere ümbrusse on kahjulik fosforiidikaevandusi rajada, sest selle tagajärjel häviksid maa-alused veesooned ja põllumajandusettevõtted jääksid veeta. See aga seaks omakorda ohtu Moskva ja Leningradi varustamise toiduainetega. Nii õnnestus eesti poliitikutel petta nii Moskvat kui ka eesti rahvast. Maardu fosforiiditööstuse rajamisega ei kannatanud tegelikult ümbruskonna põllumajandus, nii ei kannataks ka Rakvere ümbrusse kaevanduste rajamisega sealne põllundus.

Eestis fosforiidi suurtööstuse rajamine oleks eesti rahvale õnn, mis tagab tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme olulise paranemise. Seepärast olgu tervitatud siia saabuv välistööjõud, kes võiks hakata rajama fosforiiditööstust. Tere tulemast, Süüria töölised!

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Ülo Ese